Tugiküsimused
Küsi küsimus| 4 vastust 5 Hinded | Minu golfikärul pole tagurpidiGolfikäru |
| 1 Vastus 3 Hinded | Golfikäru on surnudGolfikäru |
| 2 vastust 3 Hinded | klubiauto kaitsmed või kaitselülitidGolfikäru |
| 8 vastust 8 Hinded | klubiauto ei liiguGolfikäru |
Taust ja identifitseerimine
Väidetavalt pärinevad golfikärud 1932. aastast, kui valmistati esimene elektriline golfikäru. Algselt kasutati golfikärusid nende puuetega inimeste transportimiseks, kes ei suutnud iseseisvalt pikki vahemaid läbida. Mõisteti, et golfikärud võivad pakkuda ka golfiväljakutel kasulikku transporti, kuid esialgu ei aktsepteeritud neid laialdaselt. Kuid umbes 1950. aastate keskpaigast said golfikärud populaarseks sõidukiks, mida golfiväljakul näha oli. Enamik neist mudelitest olid elektrilised golfikärud. Siiski on toodetud ka gaasimootoriga golfikärusid, mis kasutavad sisepõlemismootoreid. Üldiselt on elektriajamiga golfikärud odavamad (ja keskkonnasõbralikumad) kui gaasimootorid.
Nii gaasi- kui ka elektrigolfikärude tõrgeteta töötamiseks on vaja hooldust. Gaasimootoriga golfikärud nõuavad nii õlivahetust kui ka mootori mitmesuguseid varuosi, näiteks süüteküünlaid või starteririhmasid. Elektrikärud vajavad regulaarset laadimist ja võimalikku aku vahetamist.
Golfikärud on välimuselt erinevad, kuid üldjuhul on neil kõigil juhi- ja kõrvalistmetega vabaõhukärude alus. Golfikärudel on alati ka aluse all rattad, rool ja tavaliselt katus vankri kohal, et kaitsta golfikärude kasutajaid halva ilma eest. Golfikärud on tavaliselt valget värvi. Mõne golfikäruga on lubatud sõita tänavatel, teised aga rangelt kasutamiseks golfiväljakutel.
